Umbes 50 miljonit aastat tagasi tekkisid hobused Põhja-Ameerikas. Aja jooksul nad levisid ja alles kodustati ning osa inimühiskonnast võttis hiljuti palju aega.
Hobused on pikka aega olnud inimkultuuri lahutamatu osa, pakkudes meile transporti ja seltsi sajandeid. Hobuseid leidub arvuk alt peaaegu igal kontinendil ja nad on nii lai alt levinud, et tundub, nagu oleksid nad alati meiega olnud.
See ei olnud alati nii; pikka aega valitses hobuste päritolu ning see, millal ja kus nad esmakordselt kodustati. Alates mehhaniseerimise loomisest ja laialdasest kasutuselevõtust on hobuseid aeglaselt hakatud kasutama ka muudel eesmärkidel, näiteks ratsutamiseks ja sportimiseks, mistõttu on lihtne unustada, kui võlgu me selle alandliku looma kodustamise eest oleme.
Enne aururongi leiutamist, millele järgnesid suhteliselt tihed alt autod, olid hobused ainus viis pikkade vahemaade läbimiseks üsna suure kiirusega. Need olid ka sõja ja jahipidamise oluline osa ning hobuse kodustamise lugu on tihed alt seotud meie teadaoleva ühiskonna arenguga.
Siin heidame pilgu hobuste päritolule ja loole, millal need kaunid loomad esimest korda kodustasime.
Kust said hobused alguse?
Enamik eksperte nõustub, et hobused on pärit Põhja-Ameerikast umbes 50 miljonit aastat tagasi. Nad olid väikesed loomad, mitte suuremad kui väike koer, ja elasid enamasti metsades. Nende suurus kasvas miljonite aastate jooksul järk-järgult ja kohanes üha enamate keskkondadega, sealhulgas rohtunud tasandikel. Seejärel levisid need hobused Aasiasse, Euroopasse ja seejärel mujale maailma Beringi maasilla kaudu, mis kunagi ühendas Alaskat Siberiga, kus hobused said seejärel Aasiasse ületada ja läände levida. Mõned jõudsid Aafrikani ja arenesid sebradeks, mida me täna tunneme.
Umbes 10 000 aastat tagasi surid Põhja-Ameerika hobused välja, tõenäoliselt kliima jahenemise tõttu, mille käigus surid välja ka mitmed teised imetajad. Õnneks olid hobused juba mandrilt välja sõitnud, tagades liigi ellujäämise. Seejärel asustasid hobused 1400. aastate lõpus koloniseerivad eurooplased ja Hispaania konkistadoorid ning 1700. aastateks oli suurem osa USA läänepoolsetest karjamaadest koduks tohututele hobusekarjadele. Mõnede teadlaste hinnangul oli USA-s selleks ajaks koguni 2 miljonit hobust, isegi konservatiivsete hinnangute kohaselt oli hobust kuni 1 miljon.
Millal hobused esimest korda kodustati?
Hobuse kodustamise täpne mõte on olnud pikka aega vaieldav ning parimad tõendid, mis teadlaste käsutuses olid, olid arheoloogilised ja DNA-tõendid, mis viitasid Euraasia stepile, piirkonnale, mis koosneb Ukrainast, Edela-Venemaast ja Kasahstanist.. Teoorial oli siiski mõned lahtised otsad ja teadlased otsustasid mõistatuse lõplikult geneetilise analüüsi abil lahendada.
Cambridge'i ülikooli teadlased analüüsisid enam kui 300 Euraasia stepist võetud hobuse genoomi sisaldavat geneetilist andmebaasi ja leidsid, et koduhobused on tõenäoliselt siit pärit ja aretatud metsikute märadega, kui nad levisid läbi Euroopa ja Aasia. Enamik eksperte nõustub, et tõenäoliselt kodustati hobused esm alt liha ja piima allikana ning neid hakati veidi hiljem ratsutama.
Uuringu järgi näib, et Aasia ja Euroopa erinevates piirkondades hakati hobuseid kodustama järk-järgult, kusjuures kõige tõenäolisem alt tõuaretuse eesmärgil integreeriti erinevad metshobuste liigid kodukarjadesse. Uuring selgitas, mis oli teadlastes varem hämmeldunud: DNA tõendid viitasid sellele, et hobuseid kodustati mitu korda erinevates kohtades samal perioodil ja metshobuste kaasamine aretusse lahendas selle mõistatuse suuresti.
- 11 sõjahobuste tõugu ja nende ajalugu (koos piltidega)
- Kas kodustatud hobused suudavad looduses ellu jääda? (Vet läbi vaadatud faktid)
Millal sõideti esimesed hobused?
Hobuseid kodustati algselt liha ja piima pärast ning võimalik, et ka põllumajandustööde tegemiseks farmides ning samal ajal kasutati neid ka ratsutamiseks. Looma omamine, keda saaks kasutada toiduks, piimaks, vedamiseks ja ratsutamiseks, oli iga ühiskonna jaoks tohutu eelis ja on lihtne mõista, miks hobused lõpuks kodustati. Eespool nimetatud uuring viitab sellele, et hobused kodustati esmakordselt umbes 5500 aastat tagasi, peaaegu 1000 aastat varem, kui seni arvati, ja umbes 2000 aastat varem kui Euroopas. Teadlased analüüsisid iidseid keraamikakilde ja leidsid hobusepiima jälgi, mis pärinevad 5500 aasta tagusest ajast.
Huvitaval kombel leidsid teadlased hobuse alalõualuu hammaste vahes ka jälgi rihmvaljade kasutamisest. See näitab, et hobuseid ei kasutatud mitte ainult toiduks, vaid ka pärast kodustamist ratsutati. Kui hobune 1400. aastatel Põhja-Ameerikasse uuesti toodi, oli see täielikult kodustatud ning palju kuulekam ja hõlpsamini kontrollitav, mistõttu Ameerika indiaanlased hakkasid kohe kasutama hobuseid, mille eeliseks oli see, et nad said juba selektiivselt aretatud loomi. ratsutamiseks.
Järeldus
Kui hobused pärinesid kindlasti Põhja-Ameerikast, toimus nende areng ja kodustamine mujal. Praegused kuulekad ja ratsutavad hobused on suuresti tingitud Euraasia stepis ja selle ümbruses elavatest ühiskondadest ning eurooplaste edasisest arengust. Kui hobused lõpuks Põhja-Ameerikasse tagasi jõudsid, olid nad teistsugused kui nende hukkunud esivanemad. Hobustel on olnud suur osa inimühiskonna evolutsioonis ja arengus ning kuigi nende kasutamine on tänapäeval muutunud pigem naudingu kui utilitaarseks kasutamiseks, võlgneme neile kindlasti tohutu võla.
