Jaanalind on Aafrikast pärit lennuvõimetu lind. Nad on maailma suurimad linnud1! Kuigi nad ei saa lennata, suudavad nad siiski kiiresti liikuda, kihutades kuni 43 miili tunnis. Nende võimsad jalad kannavad neid ühe sammuga 10–16 jalga.
Jaanalinnud on teistsugused kui paljud linnud, keda me oma kodudes lendamas näeme. Need tohutud linnud võivad kaaluda kuni 290 naela ja olla kuni 9 jalga pikad2Lennuvõimes puudujääva kompenseerivad nad jooksmise ja löömise jõus. Niisiis, kuidas nende anatoomia erineb meie tagahoovides elavate suleliste sõpradest? Kas jaanalindudel on õõnsad luud nagu paljudel lendlindudel?Vastus on jah ja ei. Jaanalindudel on õõnsad reieluud, kuid ülejäänud luud on tugevad Lugege jaanalinnu luude kohta lisateavet.
Mis on silerinnaline lind?
Jaanalind on silerinnaline või lennuvõimetu lind. silerinnaline lind on lameda või silerinnalise rinnaluuga lind ilma kiiluta. Muud silerinnalised linnud hõlmavad emu, kasuaari ja kiivi.
Kiil ulatub rinnakust väljapoole ja on kinnitatud lendava linnu tiivalihaste külge. See struktuur on vajalik, et anda lindudele lennuvõimendus. Ilma kiiluta on lend võimatu.
Miks on lindudel õõnsad luud?
Lennud lindudel on õõnsad luud, et lend oleks võimalik. Neid tuntakse pneumatiseeritud luudena. Luud on täidetud õhukottidega, mis varustavad verd hapnikuga. See annab lindudele lennu ajal rohkem hapnikku ja energiat. Kui te vaataksite ühte nendest luudest, sarnaneks see käsnaga. See funktsioon lisab luudele ka struktuurset tugevust.
Need luud ei muuda linde kergemaks, et nad saaksid lennata, nagu sageli arvatakse. Lindude luud ei ole rasked, kuid on üsna tihedad, mistõttu on nad raskemad kui sarnase suurusega imetajate luud. Näiteks 2-untsisel hiirel on kergem luustik kui 2-untsisel linnul. Linnu luud on raskemad ja tugevamad, et nad ei murduks kergesti.
Jaanalinnu anatoomia
Kuna jaanalinnud elavad lagedal maal, pole neil palju varjumiskohti. Nad on ka saakloomad. Neil on röövloomade vastu kaks kaitset: kiirus ja löögijõud. Kuna nad peavad ohu eest põgenema, on neil lihaste verega varustamiseks suured südamed. See võimaldab neil tippkiirusel joosta kuni 30 minutit, enne kui nad peavad puhkama.
Neil on tugevad reielihased ja kaks varvast mõlemal jalal. Üks suur varvas kannab suuremat osa nende kaalust ja väiksem varvas aitab neil liikumisel tasakaalu hoida. Jaanalind on ainuke lind maailmas, kelle kummalgi jalal on vaid kaks varvast. Teistel silerinnalistel lindudel on kolm varvast ja lendlindudel neli.
Jaanalinnu keha luud näevad välja sarnased meie omadega. Kui vaataksite selle sisse, näete kindlat luustruktuuri, mis on täidetud luuüdi toruga. Ainsad õõnsad või pneumatiseeritud luud jaanalinnul on reie luud ehk reieluud. Nende luude õhukottide süsteem hoiab jaanalinde jooksmise ajal jahedana. Samuti võivad nad hingeldades oma kehatemperatuuri alandada.
Ülejäänud jaanalinnu luud on tihedad ja tugevad, mis aitavad neil maapinnal elada.
Jaanalinnulöögid
Kui jaanalind ei suuda kiskjast üle joosta, peavad nad selle asemel võitlema. Nad teevad seda oma võimsate jalgadega löödes. Nad võivad kõverdada põlvi ja teha tugevaid, ettepoole suunatud lööke.
Jaanalinnu löögi jõud võib ulatuda kuni 2000-ni ruuttolli kohta. Võrdluseks – professionaalne poksija lööb jõuga vaid 776–1 300 naela ruuttolli kohta. Jaanalinnud on nii tugevad, et võivad ühe löögiga tappa inimese või kiskja, näiteks lõvi.
Teine kaitse, mida jaanalinn lööb, on nende teravad küünised. Sisemisel varbal on 4-tolline küünis, mis libiseb, kui jaanalind allapoole lööb. See küünis võib inimese soolestikust lahti saada või tappa. Selle küünise tekitatud haavad võivad ka kiskjat surmav alt haavata.
Muud kaitsevahendid
Kui miski muu ei aita, võib jaanalind enesekaitseks rammida inimest või kiskjat oma lameda luulise rinnamärgiga ja lüüa ta maha. Seejärel hüppab lind kiskja otsa, põhjustades roidemurde ja muid vigastusi.
Mõnikord püüab jaanalind ohtu üldse vältida. Selle asemel, et oma pead liiva alla matta, mis on populaarne müüt, lamedavad nad oma pead ja kaelad maapinnale. Nii näeb jaanalind välja nagu suur kivi ja kiskjad ei pane neid tähele.
Looduses elavad jaanalinnud parvedena sebrate ja antiloopide ümber, kes on teised saakloomad. Sebrad ja antiloobid kaevavad jaanalindudele toiduks palju putukaid ja närilisi. Jaanalinnud maksavad selle teene tagasi sellega, et hoiavad ohtudel silma peal. Nende pikkus ning suurepärane kuulmis- ja nägemismeel võimaldavad neil ohtu märgata enne, kui see nende ees on. Seejärel saavad nad vilede, kõnede ja norskamise abil teisi loomi põgenemise eest hoiatada.
Kokkuvõte
Jaanalindudel ei ole õõnsad luud nagu lendlindudel. Nende luud meenutavad inimese luid, tugevad ja luuüdi täis. Ainsad õõnsad luud, mis jaanalinnul on, on nende reieluud. See aitab neil tippkiirusel joostes oma kehatemperatuuri reguleerida.
Jaanalindudel on kiskjate vastu palju kaitsevahendeid, et korvata tõsiasja, et nad ei saa ohu eest põgeneda lennata. Lisaks muljetavaldavatele jooksuvõimetele on neil võimsad löögid ja teravad küünised, mis võivad inimesele või teisele loomale surmavaid vigastusi tekitada. Kuigi need suured linnud ei oska lennata, on neil palju muid omadusi, mida lendlindudel ei ole.
