Eesleid on tööloomadena kasutatud sajandeid. Nende mitmekülgsus ja vastupidavus muudavad need ideaalseks kariloomade valvamiseks, kuid väärarusaamad nende käitumise ja võimete kohta püsivad. Mõned inimesed usuvad, et eeslid on agressiivsed teiste loomade, eriti hobuste suhtes. Teised arvavad, et nad on teiste loomade läheduses kirglikud, hirmutavad või altid paanikasse. Mõned isegi arvavad, et eeslid ründavad ja tapavad teisi kariloomi.
Kas need müüdid on õiged? Kas eeslid kaitsevad kariloomi või kujutavad endast hoopis ohtu? Heitkem pilk tõele kariloomi kaitsvate eeslite kohta, sealhulgas levinud väärarusaamadele nende kohta ja miks võiksite kaaluda selle lisamist oma farmi.
Miks eeslid on head valvurid
Eelkõige oneeslid suurepärased valvurid, sest nad on territoriaalsed ja valivad. Kariloomade kaitsmisel keskenduvad eeslid oma liigile ja instinktidele. Kui läheneb näiteks koiott, ajavad eeslid kiskja minema ja kaitsevad karja. Valveloomad võimaldavad karjamaid paremini majandada, sest te ei pea neid eraldi piirama ja söötma. See on eriti kasulik väikeste ressurssidega väiketalunike jaoks.
Eeslid on ka suurepärased valveloomad. Nad veedavad suurema osa ajast karjatades ja kiskja märkamisel annavad häiresignaali. Sigade ja lammaste kaitsmiseks kiskjate eest saate kasutada ka eesleid. Kuigi eeslid on territoriaalsed, on nad ka karjaloomad. Neile meeldib rühma kuuluda, nii et nad saavad tavaliselt läbi teiste eeslite ja kariloomadega. Eeslid paistavad silma karjamaal. Nad saavad karjamaid niita, rohida ja väetada. Eesleid on suhteliselt odav pidada ja nad söövad vähem kui hobused.
Mis on valveeesel?
Valveeeslid on parim valik kariloomade kaitsmiseks, kuid veenduge, et valite õige tõu. Teatud eesleid kasvatatakse spetsiaalselt kariloomade valvamiseks. Sellised tõud nagu miniatuurne eesel ja valveees kaitsevad kariloomi kiskjate eest ja sobivad suurepäraselt kitsede valvamiseks. Mõnda valveeeslit peetakse kanade kaitseks isegi siseruumides!
Eeslid on territoriaalsed, kuid nad ei ole loomult agressiivsed. Nad kaitsevad ennast, kui neid provotseeritakse, kuid nad ei lähe endast välja, et rünnata teisi loomi.
3 müüte ja väärarusaamu eeslite kohta
1. Eeslid ründavad teisi loomi ilma põhjuseta
Kõik eeslid pole sündinud ülemusliku ja agressiivse isiksusega. Mõned on loomulikult kuulekamad kui teised, samas kui teised võivad olla õppinud olema agressiivsed, et end kiusamise eest kaitsta. Kui mõni teine loom eeslit järjekindl alt tülitab, võivad nad proovida vastu võidelda. Eeslid ei taha tingimata teistele kariloomadele haiget teha, kuid nad teevad enda kaitsmiseks, mida nad peavad.
2. Eeslid on kergesti hirmutavad
Eeslid võivad kergesti ära ehmatada, kuid nad ei ole lollid ega paanikas. Neid hirmutatakse kergemini kui hobuseid, kuid nagu hobustelgi, on neil karjamentaliteet. Kui eesel kohkub mürast või äkilisest liigutusest, reageerib ta karja osana. Enamasti tähendab see ohu eest põgenemist, mistõttu kari eesleid tormab, kui tunneb end ohustatuna.
Kui eesel on hirmunud, tardub ta sageli paigale, kõrvad on vastu pead ja silmad pärani, et ohtu hinnata. Karjaloomadena integreeruvad nad karjaga. See teeb neist head kaitseloomad. Eeslid seisavad aga valvel ja võitlevad, kui oht püsib.
3. Eeslid ei saa hobustega läbi
Mõned eeslid ei saa hobustega läbi, nagu ka mõned hobused ei saa läbi teiste hobustega. Nii hobustel kui ka eeslitel on individuaalne isiksus. Mõned on domineerivad ja pealetükkivad ning teised on alistuvad ja seavad kiusamise lihtsaks sihtmärgiks. Kõik, kes on hobuste karjadega tuttavad, teavad, et mõned loomad saavad hästi läbi ja teisi ei saa üldse koos hoida.
Paljud hobuseomanikud on eesli oma karja eduk alt integreerinud, kuid nagu uue hobuse tutvustamisel, pole ka garantiid, et kari läbi saab.
Järeldus
Eeslid on suurepärased võimalused kitsede, lammaste ja muude väikeste kariloomade kaitsmiseks, kuid need loomad on territoriaalsed ja selektiivsed ega saa kõigiga läbi. Sellegipoolest teevad nad suure töö ohu eest hoiatamisel ja tõrjuvad rünnaku korral kiskjaid. Neid on lihtne pidada ja nad suudavad tavaliselt ellu jääda valvatava karjaga samast söödast, mistõttu on nad ideaalsed kaitsjad.
