Jaanalind pakub paljudele loomasõpradele suurt huvi. Ehkki selle nimes on sõna "tavaline", ei näe keskmine inimene seda ainulaadse välimusega lennuvõimetut lindu lihas liiga sageli. Samuti pole nad oma võimete poolest kaugeltki tavalised, kuigi jaanalinnud on maailma kiireimad linnud, kes suudavad joosta kuni 70 kilomeetrit tunnis.
Selles postituses paneme selle majesteetliku ja põneva linnu binokli välja. Uurime jaanalinnu päritolu, toitumist, elupaika ja muud.
Kiired faktid tavalise jaanalinnu kohta
| Tõu nimi: | Jaanalind/Struthio camelus |
| Päritolukoht: | Aafrika |
| Kasutused: | Liha, suled, nahk, munad |
| Kukk (isane) Suurus: | 6,9–9 jalga |
| Kana (emane) Suurus: | 5,7–6,2 jalga |
| Värv: | Mustvalge (mees), tuhmhall/pruun (emane) |
| Eluiga: | 30–40 aastat |
| Põhikliima | Kõrbe ja savanni temperatuurid |
| Hooldustase: | Mõõdukas |
| Tootmine: | Liha, riided, munad |
Tavaline jaanalinnu päritolu
Jaanalind pärineb Aafrikast. Ajalooliselt rändasid nad mööda Ida-Aafrikat, Saharast põhja- ja lõuna pool, Aafrika vihmametsade vööndist lõunas ning ka Lääne-Aasia poolsaarel, mida tänapäeval tuntakse Anatooliana.
Jaanalinnu kodustamine algas 19. sajandil, kui nõudlus nende sulgede järele moetarbeks kasvas.
Jaanalinnu tavalised omadused
Jaanalind on ehk kõige kuulsam oma pikkade jalgade poolest. Jaanalinnud kõrguvad teiste lindude kohal kui maailma kõrgeim ja suurim lind – isane võib ulatuda kuni üheksa jala kõrgusele. Nende jalad täidavad jaanalinnu jaoks mitmeid olulisi eesmärke, lisaks aitavad neil saavutada tohutut jooksukiirust.
Esiteks aitavad need valvsal jaanalinnul kiskjatel silma peal hoida. Jaanalinnud on oma olemuselt väga valvsad olendid, eriti kui neid saadavad oma pojad. Ühendage see nende tohutute silmamunadega – jällegi suurimate lindudega – ja teil on loom, kes näeb sõna otseses mõttes kilomeetrite kaugusele.
Teiseks võivad jaanalinnu jalad olla võimas relv, kui jaanalind tunneb end ohustatuna. Ühel jalalöögil on vägi tappa isegi kõige surmavamad vaenlased, sealhulgas inimese! Lisaks sellele on jaanalinnu jalad olulised, et aidata neil tasakaalu hoida.
Vaieldakse selle üle, kas jaanalinnud on head lemmikloomad või mitte. Jaanalinnud on loomult territoriaalsed, kahtlustavad, mitte ülearu intelligentsed ja võivad sellisena tajuda ka kõige õrnemaid edusamme ohuna. Sellegipoolest kasvatavad mõned inimesed eduk alt jaanalinde lemmikloomadena.
Kasutab
Läbi ajaloo on jaanalinde kasutatud sulgede jaoks. Victoria ajastul oli nõudlus jaanalinnusulgede järele kasvamas, et need sobiksid ajastu moesuundadega. Sajandeid olid jaanalinnusuled isegi matustel populaarsed, mille kohalolek hakati tähistama "aupaklikkust".
Kuigi neid kasvatatakse mõnikord ka liha saamiseks, otsustavad mõned farmerid kasvatada jaanalinde munade saamiseks. Mõned USA jaanalinnufarmid müüvad teatud munemisperioodidel vab alt peetavate jaanalinnumune.
Välimus ja sordid
Isastel jaanalindudel on mustad ja valged suled. Seevastu emased on pruuni või hallika värvusega. Isane on ka mõnevõrra pikem ja raskem kui emane, olles 6,9–9 jalga pikk ja kaalub 220–350 naela. Emased on sageli umbes 5,7–6,2 jalga pikad ja kaaluvad umbes 198–220 naela.
Pikkade jalgade tõttu on jaanalinnu kael ka pikk ja värvitud kas halliks, roosaks või pruuniks. Hariliku jaanalinnu vihmavarju alla kuuluvad kolm tõugu. Need on Põhja-Aafrika/Punakaela jaanalind, Lõuna-Aafrika jaanalind ja Masai jaanalind. See põhjustab erinevusi jalgade ja kaela värvuses.
Populatsioon/Levik/Elupaik
Jaanalinnud rändavad Aafrika erinevates osades savannides ja kõrbetes, mis näitab, kui hästi nad taluvad kuumust – jaanalinnud taluvad kuni 132 kraadi Fahrenheiti temperatuuri. Jaanalinnud elavad lagedal maal ja neid võib sageli näha sebrade, kaelkirjakute ja muude loomade läheduses hängimas.
Jaanalinnud ei pea iga päev vett jooma, sest nad saavad kogu vedeliku kätte taimedest, mis moodustavad suure osa nende toidust. Kõigesööjatena söövad nad ka madusid, sisalikke, putukaid ja närilisi. Kuigi nad ei pea vett jooma, teevad nad seda mõnikord ja naudivad veeaukudes suplemist.
Asurkonna poolest on jaanalinnu populatsioon praegu vähenemas. Looduses on alles umbes 150 000 jaanalindu, mõned jaanalinnutõud on nüüdseks välja surnud. See on minevikus jaanalindude agressiivse sulgede tagaajamise tulemus. Sellegipoolest valmistavad nad kogu maailmas jaanalindude kasvatamise tõttu väljasuremise skaalal kõige vähem muret.
Kas tavalised jaanalinnud sobivad väikesemahuliseks põllumajanduseks?
Paljud farmerid on jaanalinde eduk alt kasvatanud rahalistel eesmärkidel, eriti munade saamiseks. Jaanalinnumune peetakse sageli uudseks ja sellisena nõuavad farmerid jaanalinnumunade eest rohkem tasu kui kanamunade eest. Keskmiselt saab ühe värske jaanalinnumuna müüa umbes 30 dollari eest.
Jaanalinnumunakasvatajad võtavad arvesse ka linnu pikka eluiga, mis tähendab, et nad suudavad neid mune toota mitme aasta jooksul. Munakasvatus võimaldab talunikel kasvatada ja kasvatada oma jaanalinde mitu aastat.
Järeldus
Ehkki ta pole kuulus oma intelligentsuse ega inimeste suhtes suguluse poolest, on suurepärase hariliku jaanalinnu kohta palju lahedaid asju õppida (kõlab nagu oksüümoron, eks?).
See võimas lind ei pruugi olla parim valik neile, kes otsivad kaisusõpra või algajat lemmiklooma, kuid need, kellel on ruumi ja oskusteavet, on saanud jaanalinnu oma ellu vastu võtta, olgu siis rantšos või rantšos. nende (suures) tagahoovis. Kui kavatsete sama teha, siis tehke kindlasti nende vajaduste madalseisu ja seda, kuidas neid kõige paremini riskivab alt tõsta.
