Filosoofid on loomadevahelise armastuse teemal vaielnud sajandeid. Paljud ütleksid endiselt, et seda on raske inimeste, veel vähem kasside vahel määratleda. Igale lemmikloomaomanikule on ilmne, et kassid ja koerad kogevad tundeid. Teadlased on jõudnud järeldusele, et koertel on 2–2,5-aastase lapse emotsionaalne küpsus1 Nad tunnevad stressi, hirmu ja isegi armastust. Kas kassid võivad aga samamoodi tunda ja üksteisesse armuda?
Lühike vastus on, noh, omamoodi, kuid mitte nii, nagu me seda määratleme. Peame minema ajas tagasi kasside varase evolutsiooni, metskasside kodustamise ning inimese ja kassi sideme tänapäevaste kohanduste juurde, et seda mõistet tõeliselt mõista.
Antropomorfne lõks
Kui tahame sellele küsimusele teaduslikult vastata, peame loobuma antropomorfismist ehk inimlike omaduste omistamisest mitteinimestele. Meie lemmikloomad ei ole väikesed inimesed. Nad võivad käituda sarnaselt ja näidata tundeid, kuid instinktid ja evolutsiooniline juhtmestik määravad, kuidas nad tegutsevad. Oleme võimelised kõrgemateks ja keerulisemateks emotsioonideks kui meie loomakaaslased. See kehtib ka armastuse kohta.
Meie lemmikloomad võivad luua meiega tugevaid emotsionaalseid sidemeid. Nad on meie ja üksteise vastu kiindunud. Kuid nad ei saa suhelda samal keerulisel viisil, nagu meie. Muidugi on armastus kahe inimese vahelisest sidemest rääkides keeruline emotsioon. Kui me räägime sellest, et kassid armastavad üksteist, ei ole see samas kontekstis kui suhted, mille me loome teiste inimestega.
Evolutsioon ja geneetika
Nii kassid kui ka koerad toodavad nn armastushormooni oksütotsiini. Mõned uuringud näitavad, et see võib mängida rolli inimese ja kassi sidemete loomises2 Kuid see ei korreleeru inimestega samal viisil. Kõrge tase ei tähenda tingimata tugevaid suhteid. Kuid kassid erinevad nii inimestest kui ka koertest mitmel viisil. Kuigi paljud koerad elavad rühmades, on kassid enamasti üksildased.
Teadlased väidavad, et kodukassid põlvnevad Euroopa metskassist (Felis silvestris)3 Need loomad on üksikud ja polügüünsed ning isased paarituvad rohkem kui ühe emasloomaga. Need leiud viitavad sellele, et kassid ei suuda üksteist armastada, vähem alt mitte nii, kuidas me seda näeme. Sellest hoolimata oli evolutsioonil veel üks kaart varrukas.
Kodustamise mõjud
Teadlaste hinnangul kodustasid inimesed metskasse umbes 9500 aastat tagasi, mis langes kokku viljaka poolkuu põllumajanduse arenguga. Hämmastav on see, et kassid ei vajanud meid ega tahtnud neid ka meie asulate ümbrusesse. Erinev alt koertest ei aidanud nad meie heaolule palju kaasa. Nende kodustamise põhjus ulatub aga põllumajandusesse.
Teraviljad olid ühed esimesed toidud, mida inimesed kasvatasid. Ja kui te neid kultuure istutate, paned välja näriliste ja muude kahjurite jaoks tervitusmati. Ei läinud kaua aega, enne kui metskassid hakkasid inimeste ümber rippuma, sest nende saak meelitas ligi palju nende tüüpilist saaki. Kasside ja inimeste suhe muutus vastastikku kasulikuks.
Kiired edasi Vana-Egiptusesse ning nüüd hoitakse ja austatakse kasse. Teadlased väidavad, et egiptlased võisid kasse selektiivselt kasvatada, et muuta need tänapäeval tuttavate armastatud lemmikloomade sarnasemaks. See hõlmaks metsikutele kassidele võõraste emotsioonide kasvatamist. Kasside üksildase eluviisi tõttu ei olnud vaja arendada kiindumust teiste kohortide vastu. Kodustamine muutis seda olukorda.
Isegi siis, kui inimesed hakkasid kogukondi moodustama, jäid kassid ikka meie juurde, arvatavasti seetõttu, et närilised järgnesid meile küladesse ja linnadesse. See tähendab, et nad pidid kohanema inimeste ja tõenäoliselt ka üksteisega olemisega. Need sündmused on avaldanud sügavat mõju kasside emotsionaalsele võimekusele.
Praegune uuring kasside emotsionaalsete tajude kohta
Teadlased on pikka aega uurinud koerte ja inimeste vahelisi suhteid. Koerad ei kõhkle oma emotsioone näitamast. Lihtne on aru saada, mis nende kõrvade vahel toimub. Kassidega on olnud hoopis teine lugu, mida ei teinud lihtsamaks kasside muutlik olemus. Sellegipoolest on uuringud näidanud, et kassid oskavad hästi lugeda inimeste emotsioone ja kohandada oma käitumist vastav alt sellele.
Need leiud näitavad, et kassid saavad emotsioonidest aru. Teises uuringus käsitleti omaniku kohaloleku mõju lemmiklooma reaktsioonile stressile. Teadlane täheldas positiivseid mõjusid, mis näitasid kõrgemat tajutavat mugavustaset. See katse näitas inimeste ja nende kasside vahelist sidet. On selge, et inimestel oli oma lemmikloomadele rahustav mõju, mis viitab emotsionaalsele kiindumusele.
Teised uuringud on keskendunud kasside erinevatele käitumisomadustele, mis võivad mõjutada nende võimet üksteisesse armuda. Pole vaja raketiteadlast, et teha kindlaks, kas kasside isiksused on erinevad. Loomulikult on tugevaks mõjutajaks sotsialiseerimine ja muud keskkonnategurid. Tõendid viitavad siiski geneetilisele aspektile.
Helsingi ülikooli läbiviidud uuringus leiti seitse erinevat käitumistüüpi, mis põhinesid enam kui 4300 lemmiklooma omaniku sisendil. Leiud näitasid selgeid erinevusi kassi-kassi seltskondlikkuses. Tõugudest saavutasid kõrgeima hinde idamaa ja birma, somaali ja türgi kaubik olid nimekirja lõpus.
Tõu käitumuslikud variatsioonid on teaduskirjanduses hästi dokumenteeritud. Seetõttu pole need andmed üllatavad. Nad näitavad teatud määral sotsiaalset olemust, mis võib omakorda mõjutada kassi võimet armastada. Teadlased teavad, et kassid tajuvad ja suhtlevad teiste loomadega emotsioone. Nad kasutavad üksteisele märku andmiseks visuaalseid, haistmis- ja kuulmisvahendeid.
Sotsiaalsed kiindumused ja võlakirjad
Kassid loovad oma omanikega ka sotsiaalseid kiindumusi. Võib-olla on see tugevaim tõend kasside armumisest. Kui need loomad suudavad luua sidemeid inimesega, ei maksa arvata, et nad suudavad sama teha ka ühe omaga. Teisel kassil on eelis, kuna ta suudab lugeda peeneid vihjeid, mis võivad meie tähelepanu kõrvale jääda. Kahe kassi vaheline sotsiaalne side on aga ilmne, kui jälgite nende suhtlemist.
Kaks seotud kassi teevad koos palju asju, alates hooldamisest kuni magamise ja mängimiseni. Nad näitavad ka erinevaid emotsioone. Kassid saavad vihaseks ja kaklevad, kui rünnak läheb liiga kaugele. Samuti võivad nad alustada pärastlõunast uinakut vastastikuse hooldusega, enne kui end kokku keeravad. Pidage meeles, et selline käitumine on vastuolus metsikute kasside käitumisega. Võime järeldada, et see näitab sotsiaalset sidet, mida võime nimetada armastuseks.
Viimased mõtted
Kodukassid on oma metsikutest kaaslastest mitmes mõttes kaugel. Kõige sügavam on aga kahtlemata nende seltskondlikkus. See on kodustamise tulemus ja muutused, mida see looma käitumises mõjutas. Lemmikloomad ei pea ellujäämiseks territooriume vis alt kaitsma. Inimesed on muutnud lülitit, muutes kahe kassi kiindumuse võimalikuks.
