Lõpuks on Floridas ja selle ümbruses 25 erinevat parditõugu. Pardid, mis on tuntud oma õrna olemuse poolest, on vaatamisväärsus vee peal või isegi mööda maad kahlades.
Pardid on ka suurim veelindude populatsioon Ameerika Ühendriikides. Need uhked veelinnud on kodustatud ja neid peetakse sageli nende munade, liha saamiseks ja isegi lemmikloomadena paljudes majapidamistes.
Kas olete kunagi mõelnud, kui palju parte Floridas täpselt on? Kas olete kunagi mõelnud, mis need tõud on? Selles juhendis tutvustame teile Florida 25 parditõugu ja natuke ka nende kohta.
25 parditõugu Floridas
1. Sinpard (Anas Platyrhynchos)
Need pardid on keskmise suurusega veelinnud, kelle keha pikkus on 20–26 tolli ja tiibade siruulatus 32–39 tolli. Nad on kõigesööjad. Nad on tuntud ka oma kaugeleulatuvate ja laiaulatuslike pesitsusalade ning parasvöötme ja subtroopiliste piirkondade asustamise poolest.
Tõu isasel on uhke smaragdroheline halli kehaga pea, emasel aga rohkem pruunikas keha ja täpiline sulestik.
2. kirjupart (Anas Fulvigula)
Neid parte tuntakse laiem alt laiguliste sinikaelpartidena ja nende keha pikkus on 18–22 tolli ja tiibade siruulatus 31–44 tolli. Nende eluiga on umbes viis aastat ja nad on kõigesööjad. Need pardid on kõige lähedasemad Ameerika mustade partidega.
Tõu isasloom on erekollase värvusega, emasel aga kahvaturanži värvusega. Nii isased kui emased on sama värvi, tumepruunid, peas heledamat tooni.
3. Ameerika must part (Anas Rubripes)
Ameerika mustad pardid on Florida pardiliikidest ühed suurimad ja raskemad. Nende keha pikkus on 21–23 tolli ja tiibade siruulatus 35–37 tolli. See parditõug on kõigesööjad ja nad elavad umbes 27 aastat, palju kauem kui mõned meie nimekirjas olevad tõud. Neid parte on peetud jahilindudeks juba aastaid.
Tõu isasloom on kollase värvusega, emasel aga tuhmroheline. Peale selle on mõlemal sugupoolel sama värvus.
4. Valgepõskne käpp (Anas Bahamensis)
Valgepõsk-nabatiil on tuntud ka suveparti ja bahamani naaskelsaba nimede all. Seda liiki võib leida peamiselt Florida soodes ja riimjärvedes. Selle tõu kehapikkus on 18–20 tolli ja tiibade siruulatus 22–25 tolli. Nad on kõigesööjad ja elavad keskmiselt umbes 6,5 aastat.
Selle tõu sugupooled tunduvad enamasti sarnased, pruuni keha, valgete põskede ja halli punase põhjaga.
5. Ameerika Wigeon (Mareca Americana)
See on keskmise suurusega part, mille keha pikkus on 17–23 tolli ja tiibade siruulatus 30–36 tolli. See tõug on ka kõigesööja ja tema eluiga on ligikaudu kaks aastat, mis on meie nimekirjas üks madalamaid eluiga.
Selle tõu mõlema soo esindajatel on ümar pea ja lühike kael. Neil on ka väike kahvatusinine arve, mis on kaetud mustaga. Nende kõht on valge ning käpad ja sääred on hallid.
6. Gadwall (Mareca Strepera)
Mõnda Florida kõige levinumat pardiliiki, gadwalli, võib kohata stepijärvedes ja mujal preeriatel. Nende keha pikkus on 18–22 tolli ja tiibade siruulatus 31–35 tolli. Need pardid on kõigesööjad ja nende eluiga on umbes 28 aastat.
Selle tõu isased on emastest suuremad. Nad on ka raskemad kui emased. Mõlemal on helepruun sulestik.
7. Virmaline käo (Anas Acuta)
Põhja naaskelsabad on rändpardid. Need on suured pardid, kelle keha pikkus on 20–30 tolli ja tiibade siruulatus 31–37 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende eluiga on 15–25 aastat.
Liigi isasloom on emasloomast üsna pisut suurem. Isasel on šokolaadipruun pea ja valged triibud mööda kaela. Tal on ka sinine ark, valge rind ja hallid suled, mis on kaetud mustade triipudega.
Seevastu emastel on helepruun keha, pikad hallid nokad ja pruunikashall pea. Neil on ka lühikesed teravatipulised sabad.
8. Suur abaluu (Aythya Marila)
Seda tõugu nimetatakse sageli lihts alt kaljukasteks ja see on keskmise suurusega part. Tõu kehapikkus on 15–22 tolli ja tiibade siruulatus 28–33 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende keskmine eluiga on 10–12 aastat.
Isane on suurem ja tema nägu ümaram kui selle tõu emasel. Isastel on tume pea rohelise sillerdusega, valge kõht, must rind ja sinine nokk. Nende tiibu katavad julged valged triibud.
Tõu emane on kahvatuma turja ja enamasti pruuni kehaga.
9. Punapea (Aythya Americana)
Punapea tõug on oma nime saanud nende punapea järgi. Need on keskmise suurusega part, kelle keha pikkus on 15 tolli ja tiibade siruulatus 33 tolli. See on kõigesööja tõug ja nende eluiga on umbes 21 aastat.
Isastel on valge kõht, hallid küljed, kahvatusinine ja heledamat halli varjundit, mis katab nende külgi ja taga. Nende pead on pruunid, kuid paaritumisperioodil muutuvad nad vaseseks.
Emasloomal on pruun rind, valge kõht, hallikaspruun sulestik ja kiltkivivärvi nokk.
10. Kaneeliroosa (Spatula Cyanoptera)
Kaneelipiid on väikesekasvulised pardid, keda leidub enamasti soodes ja tiikides. Nende keha pikkus on 16 tolli ja tiibade siruulatus 22 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende eluiga on umbes 12 aastat.
Isastel on kaneelipunane keha ja pea, tume nokk ja isegi punased silmad. Emasloomadel on pruunid silmad, hall nokk ja kahvatumad pead, samuti pruun laiguline keha.
11. Rõngaskael-part (Aythya Collaris)
Seda tõugu parte võib kohata kogu Florida magevees ja tiikides. See on keskmise suurusega part, mille kehapikkus on 15–18 tolli ja tiibade siruulatus on 24,4–28,8 tolli. Need pardid on kõigesööjad ja nende keskmine eluiga on viis kuni kümme aastat.
Selle liigi isased on veidi suuremad kui emased. Isastel on läikiv selg ja must pea, kollased silmad ja valge rind. Emastel on hallikas keha ja pea, tumeda nokaga ja kas mustad või tumepruunid silmad.
12. Canvasback (Aythya Valisineria)
See tõug on Põhja-Ameerika suurim sukelpart. Nende keha pikkus on 19–22 tolli ja tiibade siruulatus 31–35 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende eluiga on umbes 16 aastat.
Isastel on must kints, hall selg, must rind, kastanipunane pea ja pruunikasmust saba. Samas kui emasel on tumedam alakülg ja tume rind, samuti helepruun kael ja pea.
13. Arlekiinpart (Histrionicus Histrionicus)
See parditõug sai nime 18. sajandi näidendi värvika tegelase ja selle tegelase riietumisviisi järgi. See on väike merepart, mida mõnes kohas kutsutakse isandaks ja leediks. Selle keha pikkus on 15–17 tolli ja tiibade siruulatus 26 tolli. See on kõigesööja ja tema keskmine eluiga on 12 aastat.
Emastel on pruunikashall sulestik, mis teeb isase oma kiltjassinise kaela ja pea ning muude eredate näojoontega neist kahest ilusamaks.
14. Põhjalabidas (Spatula Clypeata)
See tõug on väga pika levialaga rändpart. Seda parditõugu saate aru saada nende väga suure spaatliga, mis on suurem kui teistel Florida linnuliikidel. Nende keskmine tiibade siruulatus on 30 tolli ja keha pikkus 19 tolli. See tõug on kõigesööja ja tema eluiga on 15–20 aastat.
Isastel pesitsustel on tumedad pead ning emastel tuhmid, pruunid, laigulised kehad ja esitiivad on hallid.
15. Sinitiib-sinine (Spatul Discors)
Sinisitiib-part on väikesekasvuline rändlind, kes maandub talvekuudel Floridasse. Nende keha pikkus on 16 tolli ja tiibade siruulatus 23 tolli. Nad on ka kõigesööjad ja nende keskmine eluiga on umbes 17 aastat.
Isastel on helepruuni keha, mustad sabad, valged laigud seljal ja valged poolkuud näol. Neil on ka hallikassinised pead.
Emaslindudel on valkjad laigud turjapõhjal ja pruunid laigulised kehad.
16. Pikasabapart (Clangula Hyemalis)
Pikasaba-part kannab mõnes piirkonnas ka nime oldsquaw. Need on keskmise suurusega pardid, mille tiibade siruulatus on 28 tolli ja keha pikkus 17–23 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende eluiga on umbes 15,3 aastat.
See tõug on klassifitseeritud haavatavaks kaitsestaatuseks. Nii tõu emasel kui isasel on valged aluspüksid. Isasel on aga tume kael, selg ja pea ning põsel on valge laik. Emasloomadel on sama pea, eeldatakse, et nende pea kasvab talvel tumeda krooniga, isaslooma kael ja pea muutuvad selle asemel pruuniks.
17. Bufflehead (Bucephala Albeola)
See on väikesekasvuline meripart, mis sai nime tema pea ainulaadse kuju järgi. Nende päid võrreldakse tegelikult üsna sageli pühvli peaga. Selle tõu tiibade siruulatus on 21,6 tolli ja keha pikkus 13–16 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende keskmine eluiga on umbes 2,5 aastat.
Isastel on valge ja must pea, millel on roheline ja lilla sillerdamine. Tõu emasel on must pea ja tema pea mõlemal küljel on väike valge laik. Mõlemal on tõu klassikalised kuldsed silmad.
18. Surf Scoter (Melanitta Perspicillata)
Need on suured meripardid, kelle tiibade siruulatus on 29–30 tolli ja keha pikkus 19 tolli. Nad on kõigesööja tõug ja nende eeldatav eluiga on 9,5 aastat.
Need on sulestiku, suuruse ja massi poolest umbes samad. Isased on aga emastest suuremad ja raskemad ning musta sametise kehaga, emase keha aga pruun.
19. Metspart (Aix Sponsa)
Metsapart nimetatakse ka Carolina pardiks. Selle tõu keha pikkus on 19–21 tolli ja tiibade siruulatus 26–29 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende keskmine eluiga on neli aastat.
Isastel on hiilgav mitmevärviline sulestik, emastel aga tuhm keha, mis on tugev alt täpiline. Neil mõlemal on harilik pea.
20. Harilik kuldsilm (Bucephala Clangula)
Harilikku kuldsilma leidub tavaliselt järvedes ja jõgedes. See on keskmise suurusega part, mille tiibade siruulatus on 30–32 tolli ja keha pikkus 18–20 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende keskmine eluiga on 11–12 aastat.
Isasloomad on emastest suuremad ja raskemad ning nende muidu tumedad pead on roheka läikega. Emaslind seevastu on tumepruuni peaga. Mõlemal sugupoolel on iseloomulikud kuldsed silmad ning kollased jalad.
21. Harilik merikakk (Mergus Merganser)
Tuntud ka kui hanelind, harilik meripart on suurekasvuline meripart. Selle tiibade siruulatus on 31–38 tolli ja keha pikkus 23–28 tolli. See tõug on kõigesööja ja tema eluiga on keskmiselt 1 kuni 8 aastat.
Isased on suuremad kui tõu emased. Kõik selle tõu kehad on valged, lõheroosa varjundiga.
22. Muskuspart (Cairina Moschata)
Muskuspart on suurekasvuline part, millel on pikad küünised ja lai lame saba, et eristada teda teistest tõugudest. Selle tiibade siruulatus on 4,6–5 jalga ja keha pikkus 25–34 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende eluiga on kaheksa kuni 12 aastat.
Tõu isased on emastest suuremad ja metsikutel muskuspartidel on must keha, mille tiibadel on valged laigud.
23. Punane part (Oxyura Jamaicensis)
Väikesed jäiga sabaga pardid, punakaspardi tiibade siruulatus on 18,5 tolli ja keha pikkus 13,5–17 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende keskmine eluiga on üks kuni kaheksa aastat.
Nad pesitsevad järvedes ja soistes tiikides ning isastel on must kübar ja valged põsed. Emased seevastu on isase tuhmihalli asemel pruunid.
24. Maskeeritud part (Nomonyx Dominicus)
Maskipart on väikesekasvuline part, mille tiibade siruulatus on 20 tolli ja keha pikkus 12–14 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende eluiga pole teada.
Isastel, kes pesitsevad, on must nägu, samas kui teistel isastel, noortel ja emastel on horisontaalsed triibud, mis jooksevad üle näo.
25. Kuningas hahk (Somateria Spectabilis)
Kuninghahk on suur meripart, kes on selle liigi emasloomast raskem ja suurem. Nende tiibade siruulatus on 34–40 tolli ja keha pikkus 20–28 tolli. Nad on kõigesööjad ja nende eluiga on umbes 19 aastat.
Viimased mõtted
See lõpetab meie juhendi 25 parditüübi kohta Floridas. Kui olete kunagi Floridas, tunnete nüüd erinevaid tõuge ja saate need hõlps alt välja valida, et oma sõpradele muljet avaldada.
