Lemmikloomadel on palju eeliseid igat masti inimestele. Inimesed armastavad lemmikloomi ning side loomade ja inimeste vahel on olnud lahutamatu aastatuhandeid. See on viimastel aastatel tõstatanud küsimuse, kas lemmikloomad saavad aidata dementsuse või Alzheimeri tõvega inimesi. Hiljuti on hulk uusi uuringuid sellele küsimusele valgust andnud ja tulemused on julgustavad. Erinevate uute uuringute kohaselt võivadlemmikloomad avaldada positiivset mõju dementsuse või Alzheimeri tõve all kannatavatele inimestele, kuid tulemused ei ole iga inimese või patsiendi puhul ühesugused. Samuti on erinevus lemmiklooma omamisel ja lemmikloomadega suhtlemisel.
Siin näitavad andmed võimaliku abi kohta, mida lemmikloomad saavad dementsusega inimestele pakkuda.
Lemmiklooma omamine
Lemmikloomade omamise mõju kerge kuni mõõduka Alzheimeri tõve all kannatavatele eakatele inimestele hinnati 2021. aastal avaldatud uuringus. Üldiselt oli mõju positiivne. Osalejaid küsitleti ja mõõdeti lähtetasemega üks kord aastas kolme kuni viie aasta jooksul. Tulemusi võrreldi mitte-loomaomanike ja lemmikloomaomanike vahel. Lemmiklooma pidavad pensionärid (keskmine vanus 75 aastat) saavutasid üldise vaimse teravuse skoorides aja jooksul paremaid tulemusi võrreldes inimestega, kellel ei olnud ühtegi lemmiklooma.
Lemmiklooma omamine võib olla kasulik mitmel viisil. See võib aidata luua lemmikloomaga juurdunud rutiini, olgu selleks siis igapäevased jalutuskäigud või regulaarne toitmine. Lemmikloomad aitavad vähendada ka stressi ja üksindust, mis mõlemad võivad dementsuse sümptomeid negatiivselt mõjutada. Sõltuv alt haiguse progresseerumise raskusastmest, konkreetsest inimesest ja elutingimustest võivad lemmikloomad Alzheimeri tõvega inimestele palju positiivset kasu tuua.
Animal Assisted Therapy (AAT)
Kõik ei taha ega suuda täiskohaga lemmiklooma omada. Hea uudis on see, et dementsuse all kannatavad inimesed saavad loomade abistatavas ravis (AAT) osaledes siiski lemmikloomadest kasu saada ilma, et nad ise lemmiklooma omaksid. Loomaabiga teraapia on seansid, kus inimesed suhtlevad lemmikloomadega, et saada hüvesid ilma lemmiklooma omamisega kaasneva lisakoormuseta.
Viimastel aastatel läbi viidud uuringute seerias uuriti AAT mõju dementsusega inimestele ja leiti, et AAT võib teatud olukordades inimestele kasu tuua. AAT parimate mõjude saavutamiseks peaks seda pakkuma professionaal kui täiendav ravi teistele raviviisidele. Haiguse tõsidus, inimese individuaalsed vajadused ja huvid mõjutavad patsiendi loomteraapia üldtulemusi.
Loomaabiga teraapia toimib kõige paremini käitumuslike ja psühholoogiliste sümptomite korral. Kuid mitte iga dementsusega patsient ei saa AAT-st kasu.
Asjad, mida kaaluda enne dementsusega inimesele lemmiklooma hankimist
Kas nad saavad lemmiklooma lubada?
Te ei tohiks kunagi teha otsust kellegi, eriti dementsuse all kannatava inimese eest. Isegi kui arvate, et inimesele võib mõnest loomaga suhtlemisest palju kasu saada, ei tohiks te talle kunagi lemmiklooma hankida, välja arvatud juhul, kui ta on võimeline sellega nõustuma. Mõnel juhul võib hooldaja olla nõus lemmikloomaga, kui ta on valmis aitama selle eest hoolitseda või seda patsiendile selgitada. Kui dementse patsient ei saa lemmikloomaga nõustuda või lemmiklooma vastuvõtmisega nõustuda, ei tohiks te talle lemmiklooma võtta.
Kas nad saavad lemmiklooma eest hoolitseda?
Sõltuv alt dementsuse faasist või Alzheimeri tõve progresseerumisest ei pruugi inimene olla võimeline lemmiklooma eest tõhus alt hoolitsema. Lemmikloomade hooletusse jätmine ja halb hooldus on vananevate omanike, eriti dementsusega, tavalised kõrvalnähud. Kui te ei ole kindel, et teie pereliige või patsient suudab lemmiklooma eest piisav alt hoolitseda, ei tohiks te neile seda kindlasti pakkuda. Liikumisprobleemid, kehv rahandus ja dementsus on kõik potentsiaalsed näitajad loomade hooletusse jätmise suuremast riskist, isegi kui see on tahtmatu.
Inimene peab suutma oma lemmikloomi toita ja nende eest hoolitseda. Nad peavad suutma ära tunda haiguse või vigastuse märke ja suutma neile tunnustele reageerida, viies lemmiklooma veterinaararsti juurde. Kui inimene ei saa kõiki neid põhikohustusi oma lemmikloomale täita, ei tohiks tal seda olla, isegi kui arvate, et see võiks talle kasu tuua.
Hoolduse järjepidevus
On tõenäoline, et haiguste edenedes on lemmiklooma eest hoolitsemisel abi vaja. Ka lemmiklooma täiskohaga adopteerimisel peaks nende omanik haiglasse sattuma või surema. Kuigi sellele on kurb mõelda, tuleks plaane teha, kes nendel rasketel aegadel lemmiklooma eest hoolitseb.
Kas nad vajavad täiskohaga lemmiklooma või AAT-d?
Teine küsimus, mida küsida, on see, kas neile oleks kasu lemmikloomast või lihts alt mõnest loomaabist. Mitte igaüks, kellel on dementsus, ei saa kasu täiskohaga looma omamisest. Nad võivad saada sama palju kasu loomade abistatavast ravist. Rääkige inimesega ja proovige rääkida tema hooldaja või arstiga, et teha kindlaks, milline variant on talle parim.
Järeldus
Lemmikloomad võivad aidata dementset või Alzheimeri tõbe põdevaid inimesi, kuid mitte kõiki. Paljud uuringud on näidanud, et lemmikloomadel on paljudele dementsusega patsientidele positiivne mõju, kuid individuaalsed tulemused sõltuvad mitmest tegurist. Lemmiklooma omamine võib anda positiivse tulemuse, kuid neid tuleb kasutada koos arsti või hooldajaga, kes oskab hinnata inimese võimet looma eest hoolitseda või loomast kasu saada. Looma heaolu tuleb otsustusprotsessis põhjalikult hinnata.
