Mingil ajal ajaloos jõudsid metskassid meie südametesse ja neist said kodustatud loomad, keda teame ja armastame. Oleksite võinud arvata, et meie otsisime nende kaaslast, kuid selgub, et meie kassist sõbrad võisid hoopis meid valida. See on üllatav, arvestades nende iseseisvat temperamenti.
Geeniuuringud on leidnud, et kõik kodukassid, kelle nimi on Felis catus, pärinevad Lähis-Idast pärit metskassilt Felis sylvestris. Neid metskasse leidub tänapäevalgi Euroopas, Aafrikas ja Aasia lõunaosas. Uuring näitas ka, et kassid kodustati kõige tõenäolisem alt umbes 12 000 aastat tagasi. See ajaskaala pole Maa vanusega võrreldes kuigi pikk. Siiski oleme tänulikud, et need metskassid meie kodudesse jõudsid.
Kuidas metskasse kodustati?
Tundub, et päris suur hüpe metsloomade juurest kodustatud kasside juurde, kes terve päeva majas vedelevad. Tavaliselt eeldatakse, et mõni heasüdamlik inimene sattus metsas pesakonna kassipoegadele ja võttis nad enda juurde. Nii juhtub ju tänapäeval paljude inimestega. Kuigi see on armas mõte, ei juhtunud see tegelikult.
Kassidel polnud tuhandeid aastaid inimeste järele vajadust ja ka inimestel polnud nende järele erilist vajadust. Meie kaks liiki kaldusid hoidma distantsi ja minema oma teed, kuni hakkasime elama ja moodustama põllumajanduskooslusi.
Alakondades, mis ulatuvad Niiluse jõest kuni Tigrise ja Eufrati jõgedeni, hakkasid inimesed varuma teravilju, mis meelitasid ligi suurel hulgal hiiri. Seejärel tõmbasid need hiired endasse kassid, kes neid jahtisid. Inimeste läheduses olemine andis metskassidele lihtsa ja rikkaliku toiduallika.
Sel ajal muutusid meie suhted kassidega vastastikku kasulikuks. Kassid said lihtsat sööki ja meie tasuta kahjuritõrje. Seejärel hakkasid kassid sellest piirkonnast levima peaaegu kõikidesse maailma nurkadesse.
Kasside ajalugu
Nagu juba teate, vaimustusid iidsed egiptlased kassidest ning viisid nad lõpuks oma kodudesse ja kummardasid neid. Nad olid üllatunud kassi võimest kaitsta neid ohtlike näriliste, skorpionide ja madude eest. Nad isegi kummardasid kasside jumalusi ja deemoneid. Nende uskumused olid nii tõsised, et kassi tapmise eest võidi karistada surmaga. Egiptlased isegi mumifitseerisid oma kassid ja panid nad koos peredega haudadesse.
Egiptlased pole ainsad, kes kasse kummardasid. Indias, Hiinas ja viikingitel olid ka kasside jumalannadega seltsid.
Oli lühike periood, mil mõned inimesed arvasid, et kassid on kurjad või kuradiga seotud. See usk oli 14. sajandil levinud mustade kasside puhul, kuna arvati, et nõiad võivad nendeks muutuda ja nende kodudesse hiilida. Õnneks on enamik neist müütidest ammu möödas.
Midagi huvitavat kasside puhul on see, et enamasti meeldisid meile nad sellisena, nagu nad olid, ega kasvatanud neid konkreetsete ülesannete täitmiseks, nagu tegime koertega. Siiski tegime siiski selektiivset aretust, et saavutada teatud tüüpi välimus ja temperament.
Teile võib meeldida ka:Kas koerad või kassid kodustati kõigepe alt? (Lemmikloomade ajalugu!)
Kodutatud kasside ja metskasside erinevused
Kuigi kasside kodustamine pole nii vana, on viimase 12 000 aasta jooksul toimunud üsna palju erinevusi.
1. Füüsiline
Kassid meenutavad ikka veel paljuski oma esivanemaid; tundub, et need tulevad väiksemates pakendites. Üldiselt on kodukassid palju väiksema suurusega, kuna nende toitumine ja aktiivsus on muutunud. Nende aju on ka keha suurusega võrreldes väiksem. Kodukassidel on nüüd värvilisem kasukas, sest nad ei pea enam ümbritsevaga sulanduma. Nende õpilastel on ka erinev kuju, mis aitab neil kaugusi mõõta ja saagile kallale hüpata.
2. Temperament
Kui pöörate oma lemmikkassile suurt tähelepanu, näete, et neil on metskassidega sarnane temperament. Kõige olulisem erinevus nende kahe vahel on nende agressiivsuse tase. Metskassid peavad toidu püüdmiseks, võitlemiseks ja teiste loomade tõrjumiseks olema agressiivsed. Kodukassid ei pea olema pidev alt kurvis, nii et nad on aastatega muutunud rahulikumaks, leebemaks ja lahkemaks.
3. Käitumine
Kasside ja metskasside käitumises on üsna palju sarnasusi. Kassid ei möirga, küll aga suhtlevad häält tehes. Nad mõlemad magavad 12–16 tundi päevas. Neile meeldib isegi jahti pidada ja saaki varitseda. Isegi need on vaid mõned sarnasused nende kahe vahel.
Järeldus
Erinev alt metskassidest on meie kassid tänapäeval erakordsed kodukaaslased. Igal kassil on oma isiksus ja see hoiab teid terve päeva käed rüpes. Neist on saanud ühed parimad kaaslased ja need, kellele saame alati loota, et nad meid raske päeva lõpus lohutavad. Oleme iga päev tänulikud, et need kassid jõudsid inimeste ellu, ja on meeldiv teada, et nad hoolivad meist (peaaegu) sama palju kui meie neist.
