Võib-olla olete tuttav ideega õppida oma lemmiklooma vanust koera-aastates versus inimaastates. Suureks saades öeldi paljudele meist, et ühe aastaga inimese elus võrdub umbes seitse aastat koera elus. Mõned meist mitte ainult ei aktsepteerinud seda tõena, vaid sattusid vaimustusse, mõeldes sellele, et meie väikesed kutsikad on peagi meist inimaastates vanemad.
Tagantjärele mõeldes on see pigem liiga lihtsustatud seletus sellele, et koerte eluiga on tunduv alt lühem kui inimestel. Kuid tegelikkuses on erinevatel liikidel erinev oodatav eluiga ja pealegi on inimese oodatav eluiga 2021. aastal mõnes maailma osas lausa 85 aastat. Pealegi oli inimeste keskmine eluiga paleoliitikumi ajastul lühike 22–33 aastat, nii et nii inimeste kui ka nende koerte eluea osas on asjad palju muutunud.
Mõjutavad tegurid
Kui rääkida liigi, rassi või tõu eeldatavast elueast, siis sellised tegurid nagu geneetika, toitumisharjumused, kehalise aktiivsuse tase, piirkonna patogeenid, juurdepääs puhtale veele, sanitaarteenused, arstiabi ja mängu tuleb igapäevane elukvaliteet. Kõik need muutujad mõjutavad eluiga.
Arendus ja hooldus
Kiirema arenguga liigid kipuvad olema ka lühema rasedusega, kiirema hammaste tulekuga, lõpetavad oma füüsilise arengu kiiremini ja saavutavad varem suguküpse. Üldiselt kipuvad kiiremini arenevad liigid elama ka lühemat elu. Kui võrrelda teisi liike ja inimesi, siis üks põnevamaid fakte on see, et pole ühtegi teist liiki, kes hoolitseks oma järglaste eest nii kaua kui inimesed. Vanemad garanteerivad meie ellujäämise aastaid pärast lapsepõlve läbimist ja see suurendab liigi ellujäämist, luues meie liigile pikema eluea.
Hundid vs koerad
Statistika näitab, et inimeste hoole all elavate huntide eluiga on 15–20 aastat, samas kui nende kodustatud sugulased, meie armastatud koerad, elavad vaid 7–15 aastat. Aga miks?
Looduslik evolutsioon
Mängu tulevad mitmed tegurid, millest üks olulisemaid on olnud tõugude loomisel toimunud geneetilised modifikatsioonid. Otsides teatud soovitavaid füüsilisi omadusi, vähendasid aretajad dramaatiliselt geneetilise reservi varieeruvust, võimaldades paljuneda vaid väikesel arvul spetsiifiliste füüsiliste omadustega isenditel. Looduses võimaldab liikide juhuslik paljunemine suuremat geneetilist mitmekesisust ning soovitud omadused kanduvad läbi loodusliku valiku. Looduses on liigi pärilikud geenid need, mille annavad edasi isendid, kes suudavad ellu jääda ning oma keskkonnavajaduste ja muutustega kohaneda.
Üldiselt jõudsid paarituda kõige tugevamad ja domineerivamad isased ning ülekaalu saavad ainult emased, kes olid piisav alt tugevad ellujäämiseks, paljunemiseks ja mõne liigi puhul laktaadi või järglaste toitmiseks. Looduses haiged või nõrgad isendid üldiselt ellu ei jää, lõplikult ei paljune ja seetõttu ei edastata neid geene liigile. „Parimate ellujäämine” võib kõlada julma kontseptsioonina, kuid lõppkokkuvõttes garanteerib see liigi kui terviku ellujäämise ja heaolu. Javäga pika aja jooksul onka iga liigi füüsilised omadusedväga aeglaselt muutunud.
Aretus
Spektri teises otsas tulid koerakasvatajadväga lühikese aja jooksul välja suure hulga väga spetsiifiliste füüsiliste omadustega tõugudegaSee saavutati väga piiratud arvu isendite aretamisega ja selle tulemusel vähenes oluliselt geneetilise kogumi varieeruvus. Suuremate võimaluste hulgast soovitud füüsiliste tunnuste pärimiseks oli inimestel ka suurem võimalus pärida defektsed retsessiivsed geneetilised geenid.
Defektsed geenid kodeerivad anatoomilisi deformatsioone, geneetilisi häireid või haiguste eelsoodumusi. Geenid tulevad paarikaupa ja avalduvad ainult domineerivad geenid. Kui kaks isendit paarituvad, pärivad järglased kumm altki vanem alt ühe geeni. Väiksema kogumi varieeruvuse tõttu suureneb kahe samade defektsete geneetiliste geenidega isendi paaritumisvõimalus. Seetõttu on enamikul koeratõugudel geneetiliselt eelsoodumusega haiguste loetelu. Näiteks on kuldsetel retriiveritel eelsoodumus põrnavähi ja põrna kasvajate tekkeks.
Paralleelselt sellega kaasnes iga tõu füüsiliste omaduste muutmisel ka hinnasilt nende tervisele. Takside piklikud ja naljaka välimusega kehad muudavad nad vastuvõtlikuks lülivaheketaste libisemisele. Lameda näoga koeratõugude, nagu mopside, anatoomia on nii muudetud, et nad pärivad rea hingamisteede haigusi, mida nimetatakse brahütsefaalseks sündroomiks. Neil on hingamisraskused, vähenenud kuumataluvus ja suurem vastuvõtlikkus hingamisteede infektsioonidele ja haigustele.
Dieet ja harjumused
Võrreldes hundiga on koera elu palju istuvam, isegi töökoera aktiivsus kipub olema hundi omast madalam. Hundid on saleda ja sportliku kehaga; nad söövad jahipidamisest saadud looduslikku toorest ja täisväärtuslikku toitu. Kodukoertel on sageli tugev keha, mida mõnikord üle toidetakse, mis suurendab nende lihas-skeleti, südame ja enamiku süsteemide stressi. Nad ei sõltu meie pakutava töödeldud toidu söömisel oma kehaseisundist ja huvitaval kombel on nad pärinud mõned meie tänapäeva inimese haigused, nagu diabeet.
Järeldus
Liigi eeldatavat eluiga mõjutavad paljud tegurid. Üldreeglina kipub enamik kiiresti arenevaid liike lühema elueaga. Meie armastatud koerad kipuvad elama veelgi lühema eluea, võrreldes nende metsikute esivanematega, peamiselt tõugude loomisel otsitud füüsiliste modifikatsioonide ja geneetilise mitmekesisuse kadumisest tingitud suurenenud haigussoodumuse tõttu.
Nii nagu meie, inimeste puhul, saavad tervislikus keskkonnas elava ja tasakaalustatud toitumisega aktiivsed koerad nautida paremat elukvaliteeti ja paremat tervist, võivad nad elada veidi kauem. Koera eeldatav eluiga jääb aga lühemaks kui meie inimese eluiga. Nautige oma lähedasi iga minut ja pange need sabad lippama! Elu on liiga lühike, et mitte maksimaalselt armastada!
